Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski - “Hukkunud Alpinisti” hotell (1975)

Strugatskite kohta on see üsna kammerlik ja actionivaba teos, tegevuspaik on nö tubane, kõik toimub käe-jala ulatuses, rõhk ongi pigem tegelaste omapäral, nende olemusel ja veidrustel. Mille puhul selgub, et nii mõnigi neist on... tulnukas. Aga no keda see üllatab.

“Mind valdas apaatia. Pea hakkas äkki metsikult valutama. Oli tahtmine pikali heita, end lõdvaks lasta, silmad sulgeda. Kogu see totter, ebareaalne, võikalt mõttetu lugu oli endale totras, ebareaalses, võikalt mõttetus Luarvik L. Luarvikis otsekui kehastuse leidnud.” (lk 97-98)

Võibki öelda, et lugu hakkas käima siis, kui Luarvik avas suu nõudmisteks. Ja inspektor Peter Glebskyl jooksis juhe kokku (kuigi jah, mis kahtlaseid ettepanekuid ta eelnevalt Brunile tegi, väga kahtlane...). Lugu ongi sellest, kuidas mägihotelli jääb lumevangi üks igavesti kahtlane seltskond – läbisegi veidrikud ja nurjatud. Ja korraga – mõrv! Viikingite järeltulijal Olafil on kael kahekorra käänatud! Kuid kes võis olla suuteline selliseks vägiteoks? Ja mida paganat puhkajad-kahtlusalused üldse tegid sel kahtlasel õhtul, kes kellega sebis... ja kuidas? Puhkusel viibival Glebskyl tuleb lahendada mõistatusi, millel kas puudub sügavam mõte või on siis tegemist selliste vandenõudega, et hoia ja keela.

Ja noh, viimaks siis selgub, et gängsterid tahavad arveid õiendada tulnukatega. Pealegi – gängsterid on ka natsikurjategijad! Mõneti jabur... aga siiski.

“Ma tajusin uuesti kaastundepuhangut ja püüdsin end uuesti üles kruvida.
“Teil kukub millegipärast kõik kuidagi kohmakalt välja, härra Peltsebul,” ütlesin ma.”Robotid ei ole teil mitte robotid, vaid mingid seksuaalneurasteenikud, teie ise aga ei sarnane mitte tulnukaga mõnest teisest maailmast, vaid lurjuseg, härra Moses. Rikka ja ääretult jultunud lurjusega. Ja pealegi veel joodikuga.”” (lk 130)

Mis teeb Glebsky? Kas kohelda tabatud tulnukaid vastavalt seadustele? Olla... inimlik? Mida tegelikult tähendab see tulnukate vaatlusmissioon, kas peale sead on oodata hoopiski invasiooni (nagu ulmeraamatud nii agaralt ennustavad, mõtleb Glebsky)?

Tegemist siis Strugatskite ehk ühe meelelahutuslikuma teosega (no mitte et oleksin peale mõndade teoste lugemist Strugatskite isehakanud ekspert). Kujuteldav läänemaailm on ühelt poolt paheline (gängsterid, natsid, veidrikud), teiselt poolt õdus (ah need sulnid kuurordihetked). Ja siis tulnukad, kes kogenematusest satuvad kuritegelikule teele. Need tulnukad on üleüldse sellised... muhedalt maavillased (eks proua Moses on taas selline... lääne seksikiisu).

“Simonet pures huult.
“Seal siis ongi see esimene kontakt,” pomises ta. “Seal siis on see kahe maailma kohtumine. Küll on ikka jamps – saabuda Maa peale kurat teab kust ja kohata gangstereid ning lõppude lõpuks niisugust seadusesilma nagu teie, Peter.”” (lk 128)

Kas 2008. väljaanne erineb millegi poolest Mirabilia teosest (ulmebaasis on juttu nö algversioonist, mis olevat pikem)? Vaatasin filmi esmakordselt (teadlikult?) läbi, ja noh, raamatuga võrreldes vähe lurr. Proua Moses puhas pettumus, Olaf... nomaeitea, Brun niisamuti. Vaid loodus va kena ja vägev.

ulmekirjanduse baas