Üldiselt on Eestis kombeks tõlkida üpris uusi või suisa verivärskeid (või puhtalt klassikalisi) ajalooraamatuid. Selle taustal tundub käesolev raamat mõneti nagu luksuskaubana – otsest vajadust nagu ei ole (need, kel vaja, loeks kindlasti originaaligi), aga samas oleks igati kena, kui eestikeelnegi tõlge raamatukogudes olemas. Et noh, näidata kultuurirahva suurust või nii.
(Möödaminnes võiks pidada sarnaseks luksuskaubaks ka Barbara Tuchmani “Augustikahurid” taastrükki, esimene trükk pole just bibliofiilne haruldus. Aga noh, eks sedagi oli üpris mugav healt paberilt lugeda.)
Hiljuti on tõlgitud Jonathan Bastable'i “Normandia dessant” (2005), kus näiteks Ryani raamatule ei viidata. Ryan kirjeldab sama sündmust võrdlemisi ilukirjanduslikult, näiteks surmasaanute dialoogid ja tundmused; Bastable esitab eelkõige läbielajate öeldut ja kirjutatut, seega nagu mõneti autentsem.
Ryani raamat on pisut kooliõpikulik must-valge nägemus, kõikidel osalenutel on igati ülev meeleolu (nt “täna on Prantsusmaa suurpäev” (lk 217)), korduvalt nimetatakse Normandia dessanti kui üheks angloameerika ajaloo tipphetkeks, arvatavasti on selle põhjuseks sündmuse võrdlemisi suur värskus kirjutamise ja koostamise ajal. Rõhutatakse invasiooni suuri inimjõu kaotusi – huvitaval kombel vaikitakse pea täielikult idarindel toimunud tapatalgute kohta. Nõukogude liitlasi mainitakse möödaminnes ehk mõnel korral.
Raamatus saavad sõna Ameerika, Inglise, Prantsuse, Kanada ja Saksamaa sõjamehed ja elanikud, möödaminnes mainitakse ka operatsioonides osalenud Norra, Belgia, Poola ja teiste väiksemate maade sõjamehi, kes siiski oma läbielamisi esitada ei saa.
Natuke imestust äratab, et selline raamat on võetud vaevaks tõlkida. Ehk on tegemist aimekirjanduse klassikaga, millest siinkirjutajal pole aimugi (mitte et ma end kodukootud eksperdiks selles vallas peaks).
--
John Keegan - Teise maailmasõja atlas (2008)
Hea ülevaatlik raamat.
Natuke trükivigu ja mõned eestistamata kohanimed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar