14 aprill, 2009

Feliks Luiksaar – Kaksteist kahtlust (2000)


Pole just ilukirjanduslikud tekstid, ehk parim on kogumiku esimene tekst – lugu sellest, kuidas venelasest miilits-politseinikul viskas ühtäkki Eesti elust kopa ette ja siit minema läks. Samuti oli ehk hästi kirjutatud lugu proküror Sooveri elunatuke ja ta geenide edasikandumine. Võrumaa lähiminevikku tundvatele inimestele ehk huvitav lähenemine (samas ei kujuta ette, kui reaalsed juttude tegelaste prototüübid on). Lood ja tegelased omavahel seotud, tihti leiab mainimist eelmise loo peategelane järgmises juhtumis. Tõsi küll, raamatu viimased lood on kuigivõrd iseseisvamad, enam pole tähelepanu endise nõukogude võimuladviku kohanemine uue ja värske vabariigiga.

Noh, raamat ehk lugejale, keda peaks huvitama erinevad lähtenurgad murranguaja sündmustest perifeerias. Pisut verevaeselt kirjutatud, aga mingi pildi annavad ikka.

Kommentaare ei ole: