28 oktoober, 2009

Andrus Kasemaa - Poeedirahu (2008) ja Lagunemine (2009)

Ega ei oskagi eriti midagi lisada kõigele, mis juba on kirjutatud - mu meelest üks Kasemaa luule kummaline omadus on ka see, et kõik, mis ta kohta kirjutatakse (st mida tema kohta on võimalik kirjutada), peab kuidagi paratamatult paika, sama lihtlabaselt ja endastmõistetavalt, nagu mõjub ta enda luule. Kummaline luule tõesti - et ta paelub ja mõjub, on selge, aga millega ja mille poolest täpselt - absoluutselt puudu, täiesti peidus. Taimjas värk, pflanzliches Werk.
Väike hirm on mul, et kas see suur äkitne kiidung ning Õnnepalu protektsioon teda luuletajana kuidagi ära ei närtsuta; eks näis, loodan, et mitte.




Kasemaa raamatud ise näivad enda sisu poolt ette kirjutatud saatust järgivat, vähemasti minu kätte sattunult. Mõlema raamatuga on mul olnud nii, et kui olen neid raamatukogust laenanud, siis on mingil hetkel tulnud teade, et tagastage raamat, tähtaeg läbi, aga mul on üsna kindel mälestus, et ma olen raamatu juba tagasi viinud. Ometi - “Poeedirahu” oli muidugimõista jäänud vedelema Viljandisse, aga “Lagunemine” on nähtavasti hoopis lagunenud, ei leidnud teda enam kuskilt ja pidin raamatukogule poest uue eksemplari ostma. Mu meelest on need raamatud minuga käitunud oma loomusele üdini truuks jäädes.



Kasemaa blogid
kaks videot
Õnnepalu teekond Poeedirahusse

"Poeedirahu" kohta
Kaus Sirbis
Mari Kiduke Soo(b)loogis
Kitsnik Loomingus
Rooste Sirbis
Õnnepalu Ekspressis
Õnnepalu Vikerkaares
vt ka Brita Melts Värske Rõhk 2009/I

"Lagunemise" kohta
Krull Vikerkaares
Jack Tomberg Sirbis
vt ka Laura-Madleen Vaarik Värske Rõhk 2009/III

1 kommentaar:

unihiir ütles ...

"Leskede kadunud maailm" puudutas mind hingepõhjani. Tore on teada, et keegi veel hoolib.