06 september, 2010

Urmo Kitter – Eestimaal on elu timm (2010)

Uskumatult mittemidagiütlev luulekogu, raamatu löövaim mõttekild ongi petlikult tagakaanel: “Naera nii, et pisar silmis, siis näed õiget Eesti filmi” - aga kui järele mõelda, siis on seegi mittemidagiütlev või lihtsalt peale raamatu läbi lugemist on mõtlemine nüri ja mõlkis. Viin ja naised ja raha, kõik püüdlikult riimi aetud. Selline on vist raamat, mida on kohatu sõpruskonnaväliselt lugeda. Või kes teab. Ja siis on veel illustratsioonid, ikka viin ja naised ja raha; ei hiilga just mitmekesisusega.

LÖÖMING TAARAPUNKTIS (lk 44)

Taarapunktis räige kisma.
Eemalt nagu spordiprisma.
Varastati taarakott,
mille maksumus on sott.

Pudeliga löödi pähe.
Löödi julmalt, mitte vähe.
Löödi jalga, löödi makku.
Löödi õrna kehaprakku.

Lõpuks lahenes kõik nii,
kambas ära joodi viin.

SALASOOV (lk 72)

Vanamutil salasoov.
Hingelt tunneb, et on noor.
Kuude kaupa ennast ehib,
saaks vaid kätte noori mehi.

Lõpuks leidis tänavalt
noore poisi särava.
Ahistas ja pakkus dzinni.
Nüüd on Harku vanglas kinni.

1 kommentaar:

A. Anmann ütles ...

püha müristus, kas kogu luulekogu koosnebki taolisest lullast... luuletuseks ei paindu mu keel seda nimetamast...