12 oktoober, 2010

Lew R. Berg – Reekviem “Galateiale” (2004)


Kogemata sai valitud lühijuttude kogu, ja noh, ausalt öeldes on ikka põnevam pikemaid tekste lugeda; et lühem tekst paeluks, peab see ikka väga hea olema (mõttekas lause muidugi). Kirjastus võinuks raamatule sisukorra orgunnida, või kuidagigi tekste eristada, olnuks nagu lugejasõbralikum või nii... Berg on oma kosmoseooperites üsna merendussõnavaralemb (või meeleolult selline piraaditsev pigem), nii tossutab siin kapten piipu ja osalevad tüürimees ja pootsman ning sõiduriistaks suisa kosmosejaht. Põhimõtteliselt võiks siinse kogu 4 loost igaühe venitada jutustuseks või romaaniks, kui vaid soovi oleks, tegemist ongi kui kondikava või kildudega.

Nimilugu on ootamatult sentimentaalne (ja napi verekaotusega), suisa kobavalt õrn. Ja mis nii tundlikult algab, võiks muidugi ütlemata kurvalt lõppeda, aga võta näpust, noormees ja neiu lahkuvad koos tulevikku, hakka või Sun Ra'd kuulama. Igal juhul, üllatav looke.

Kommentaare ei ole: