28 jaanuar, 2011

Gustav Meyrink – Milleks on õigupoolest hea valge koerasitt? (2010)

Matsin arvatavasti rõõmustab, et matsirahvas saab taas Meyrinki maakeeles veerida. Või kes teab, ehk hoopis pärleid sigadele. Osad lood on sodi ehk snoobide maiuspalad, aga bulvarikirjanduse austajana leiab siit nii mõndagi lugemist. “Hathaway lossi saladus” ja “Sarajevo vallutamine” on päris naljakad (nagu intellektuaalne Hašek). “Braahmani tarkus” ja “Kärnkonna needus” - huvitav, kelle/mille stiili autor parodeerib? “Tšitrakarna, suurtsugu kaamel” on muidugi suurepäraselt bushido, abiks igal ajahetkel, Krõlovi valm täiskasvanutele (tahaks kah hõisata “bushido!” mõnel sobilikul korral). “Lilla surm” on hea tulevikufantaasia (hmm, mida peale Hispaania gripi pandeemiat võisid inimesed sellest loost mõelda). “Nafta, nafta” on selline humoresk, et tahaks pigem nuttu tihkuda. “G.M.” on hea kelmijutt, revidendi ja Benderi vaimus. Morbiidsus ja müstika ennekõike, on vast autor mõelnud. Meyrink on üsna maniakaalse olekuga ja see teeb teksti elavaks. Sajanditagune Kesk-Euroopa oli ikka üks veidralt viljakas koht, kõik need Robertid ja Franzid ja Egonid ja Alfredid.

ekspress

Kommentaare ei ole: