21 jaanuar, 2011

Terry Pratchett – Vahid! Vahid! (2002)

“Nad tõmbusid ettevaatlikult tänavat mööda pisut kaugemale, kus puu ragin ja puruneva klaasi klirin nii võimas ei olnud, ning hoidusid hoolega üksteisele silma vaatamast. Vahel kostis kõrtsist üksik karjatus ning iga natukese aja tagant salapärane kumin, justkui lööks keegi põlvega gongi.” (lk 71)

Esimene Vahtkonna-seeria raamat siis. Huvitav, kas see lohe on destruktiivseim värk, mis Pratchetti raamatutes Ankh-Morporki linna tabas? Igatahes hulk maju sai mahapõletatud ja laiakslitsutud, ja eks vähe loogiline ole, et mingid õnnetud neisse jäid (mis on üks palee linnaosadega võrreldes). Omaette ooper on patriits Vetinari, kes on siin suisa inimlik, tõstab paluvalt käsi ja vahel anub tähelepanu ja muud sellist; huvitav millises raamatus toimub Vetinari olemuse radikaliseerumine, siin on ta küll üsna sarnane teiste austatumate linnakodanikega. Ning pole juttugi, et patriits oleks õppinud Palgamõrtsukate Gildis jne.

“Nende selja tagant kostev kabjaplagin teatas Ramkinite kaariku saabumisest.
“Mehed?” küsis Vimes kõhklevalt, üritades pilguga läbi udu puurida.
“Seda kahtlemata,” vastas seersant Colon.” (lk 200)

Kommentaare ei ole: