18 aprill, 2011

Jens Lapidus – Kiire raha (2010)

Järjekordne Brett Easton Ellise kloon skandinaavialikus soustis, firmamärgid ja räme disainvägivald ja kokaiini kõriauguni ning mõni lumehelbeke. Lapiduse lühike lööv stiil ammendub kiirelt tüütuks ja seetõttu on kolme peategelase sisemaailm tülgastavalt igav, ehk vaid serblasest kriminaali Mrado mõtted tütrekesest muudavad teda vähe elusamaks (no lõpupoole Jorge kättemaksuaktsiooni käigus kõrgklassi lõbuõhtu külastus muutis tšiilikat huvitavamaks; aga JW jäi lõpuni nürilt igavaks). Kujutan ette, et Lapiduse lugejad oigaksid arusaamatusest kui peaksid Swietlicki krimitriloogiat sirvima, mõni naiivsem ehk nokiks Anslani rahvusvahelist allilma.

Lugu siis sellest, kuidas noor rootslane JW tahab rikkaks saada ja kõrgseltskonnas liikuda. Samavõrd tähtis on välja selgitada, mis juhtus neli aastat tagasi ta kadumaläinud vanema õega. Ta seatud eesmärgid leiavad lahenduse.
Kokaiiniärikas Jorge tahab vabaneda vanglast, kuhu ta sattus serblaste Mrado ja Rado kaasabil. Ning neile kätte maksta. Ta põgeneb vanglast ja asub kättemaksu sepitsema. Mingil moel õnnestub. To be continued.
Vana serblasest allilmajäär Mrado tunneb, et elu on nihu minemas. Ta on jäämas tütrest lõplikult ilma ning endine kambavend on tõusnud Stockholmi bosside bossiks ning Mrado tähtsus üha langeb. No respect! Kuni...

Nojah, kiiresti loetav raamat, kõiksugu actionit on kamaluga. Meelelahutus, mis muud. Kuuldatavasti tegu triloogiaga, ei suuda hetkel ette kujutada, kuidas samade tegelastega edukalt jätkata, kui palju saab neid vanglapõgenemisi korrata.

“Rootsi turul on täna palju rohkem mängijaid kui siis, kui meie kakskümmend aastat tagasi alustasime. Siis olime ju ainult meie ja mõned vanad laisad pangaröövlid, Svartenbrandt ja Clark Olofsson. Aga nüüd näeb Rootsi teistmoodi välja. Mootorrattagängid on tulnud, et jääda. Noorte- ja vanglagängid on hästi organiseerunud, Euroopa Liit avab piirid. Suurim muutus on, et meie konkurendid on nüüd ka albaanlased, vene maffia, hulk eesti pätte ja nii edasi. Väiksemaks ei ole muutunud ainult Lääne-Euroopa. Ida on kohal. Üleilmastumine ja kõik see värk.” (lk 290-291)

Kommentaare ei ole: