09 mai, 2011

Meelis Oidsalu – Koertepõud (2008)

Luulekogu maaelust pintsaklipslastele, ikka ilus ruraalne stseen, veri ja eksistentsiaalne äng. Elu on mujal, mõtleb keegi. Kus näed kujundit, püüa seda argiseks väänata. Pisarad läbi naeru või kuidagi.

AED

vanaema ulatas kirve
palus mind ja mu kaksikvenda tappa
supi jaoks kana
asetasime linnu pakule
aga ta pääses
me lapsikute löökide alt
hüples õue mööda katkise kaelaga
pea naljakalt ripnemas
keksisime tal järel
kaelad kõveras
kööki naastes olime rammestunud verised ja rõõmsad
kuhu kana jäi küsis vanaema ja
liipas ohates aeda
(lk 28)

Kommentaare ei ole: