01 juuli, 2011

Charles Stross – Palimpsest (2011)

Stross on autor, kelle eestindusi võiks vabalt lugeda inimesed, keda ulme muidu ei huvita. Aga sellest raamatust ei oska ma midagi kirjutada. No et siis miniromaan ajarändudest... Väike tribuut Kafkale... Armastus, mis kestab üle kehade paljunemise tuhandete aegade vahel... Paratamatult ennastõgiv võimuaparaat... Lühiülevaade Maa võimalikust tulevikust universumis... Ussikestest...

“Liigina oleme äärmiselt ebastabiilsed, kaldume maltusiaanlikele kriisidele ja enesehävituslikele sõdadele. See näiline nõrkus on ka meie tugevuseks – kui meid on järel vaid paarituhandene kogukond kirjaoskamatuid kütte ja korilasi, võime laieneda ja taltsutada planeedi kõigest sajanditega, ning ehitada käputäie aastatuhandete jooksul kõrgkultuuri.
Nimetan nüüd teile mõned arvud. Kahe ja poole miljoni meile ligipääsetava ajastu jooksul – millest igaüks kestab miljon aastat – oleme inimkonda peaaegu kakskümmend üks miljonit korda uuesti külvanud, keskmise väljasuremisperioodiga kuuskümmend üheksa tuhat aastat. Iga Korduskülv tekitab keskmiselt 11,6 üleplaneedilist impeeriumi, 32 kontinentaalset impeeriumi, rohkem kui 960 keelt, mida räägib üle miljoni inimese, ja kogupopulatsiooni, mis koosneb 1,7 triljonist inimesest. Arvestatud meie planeedi eluajale – mida on kõvasti pikendatud igal ööl taevas näha oleva kosmoloogilise arendusprogrammi abil – tuleb meid kokku peaaegu kakskümmend miljardit miljardit. Meid pole mitte lihtsalt väga palju – meie hulk läheneb tähtede arvule praegusel ajastul jälgitavas universumis.” (lk 11)
 need read
ulmekirjanduse baas
tõnise lugemispäevik

Kommentaare ei ole: