01 detsember, 2011

Riho Saard – Henosis (2011)

Eesti esimene kristlik sadomasohhistlik tekstikogu? Vist mitte. Igal juhul, minusugusele usuasjatundmatule krüptiline raamat, logos spermatikos, eksole. Autor ei näe lugejasõbralikkusega just eriliselt vaeva, mis on iseenesest muidugi tore, olgem omanäolised jne. Keppimine võiks vahetevahel tunduda jumalavallatusena, aga kui selle ajal arutleda tõelise usu olemusest, siis tõepoolest, miks mitte. Kahjuks ei oska kuidagi iseloomustada sisulist poolt. No palju on abstraktseid ja hingestatud dialooge. Kui anda autorile valida, kas panna koma või mitte, siis ta üldiselt eelistab trükivärvi mitte raisata.

“Mees võttis voodi kõrvalt põrandale lükatud pükstelt nahkvöö ja tegeles tüdruku hinge ja kehaga, andes ta tuharatele lakse: üks, kaks ja palju. Kõige lõpuks talle tagant sisse ratsutades, nahksaapad ja -kindad käes, tüdruku kikkis rinnad peos.” (“Tänav”, lk 18) 
“Kadestan naise võimet õpetada mehi oma jalge vahel, et Jumala pale on leitav nii eest kui tagant.” (“Ärasõit”, lk 31)

Need näited pole muidugist tüüpilised.

Kommentaare ei ole: