22 jaanuar, 2013

Lois McMaster Bujold – Verevennad (2012)

Vahepealsete aastatega täiesti unustanud, kes on Quinn – igal juhul, korraga on tema puhul tegemist olulise naisega Miles elus. Kes küll keeldub mehega naitumast Barrayari krahvinna staatuse pärast, kuid see-eest valmis võimalusel armurõõme jagama (need ihaldavad silmad, mis naise sisimasse tungivad...). Aga Quinn pole ainus Milesile ootamatult tähtis inimene – nimelt saab kangelane endale väikevenna. Kes on aastaid tagasi Barrayari vaenlaste poolt Milesist kloonitud ja juba 17-aastane äge ja vahva põngerjas ehk siis välimuselt identne ning Milesi asendajaks koolitatud – et meest asendades pääseda Barrayari ülikute sekka ning sealseid võimustruktuure intriigidega segadusse paisata. Nagu selgub, pole vaheda ja rikutud mõistusega (kuid normaalsete luudega) kloon just ülemäära rõõmus eesootavatest tulevikuperspektiividest, arvatavalt ta lihtsalt lüüakse mättasse, ta on vaid vahend võimumängudes. Korraks lähevadki Miles ja kloonist Mark vahetusse, ent midagi väga hullu ei jõua juhtuda.

Igal juhul, Miles tunneb rõõmu, et tal on nüüd väikevend (mitte et ta ise just Karlssoni mõõdupuuni ulatuks) – kuid kahjuks ei saa teda Barrayarile isale ja emale tutvustamiseks viia, sest kloon pole sellest üleüldse huvitatud. Ühesõnaga, järjekordne patiseis Milesi elus – ühelt poolt jäi ta ellu ja vingerdas välja seekordsest intriigide umbsõlmest (tseetagandalased ja komarrlased), teiselt poolt ei saa ta armsamaga pikki plaane pidada ning väikevend on selline nagu ta on. Ahjaa, kogu tegevus toimub seekord planeedil Maa, mis pole just suurvõimuna tegija, ent kultuuriliselt suundaandev ikka. London, see igavene metropol.

“Pangas loovutas admiral Naismith, kes oli inimese kohta, keda pole olemas, üsnagi lihvitud ja viisaka välimusega, oma küsitavad õigused ühele sõjalaevale, mis talle ei kuulunud, finantsorganisatsioonile, kellel polnud seda laeva vaja ja kes seda ka ei tahtnud. Nagu leitnant Bone märkis, oli vähemalt raha päris. Selle asemel, et Dendarii laevastik oleks hakanud tükkhaaval lagunema sel pärastlõunal – ajal, mil leitnant Bone'i arvutuste järgi esimesed Dendarii palgatšekid pangas tagasi lükatakse, – tuleb üks ilmatusuur pauk millalgi määramata tulevikus. Hurraa.” (lk 110)

“Miles silmitses oma lummuse objekti. Ta mõistis väga hästi, miks kloonist võib saada inimese kinnismõte, ja ka vastupidi. Ta kergitas harjumuspärase nõksuga lõuga, nähtavasti alateadlikult tegi Mark sama. Miles oli kuulnud, et inimeste ja kloonide vahel võivad tekkida kummalised suhted. Aga samas, inimene, kes võtab kätte ja laseb endast klooni teha, on ilmselt juba niigi kiiksuga. Palju huvitavam oleks saada laps, eelistatavalt koos naisega, kes on sinust targem, kiirem ja ilusam: siis on vähemalt võimalus, et suguvõsas toimub mingi evolutsioon.” (lk 268)

Kommentaare ei ole: