06 märts, 2013

Daniel Vaarik – Praktikaaruanne (2012)

Humoorikas nägemus eesti üheksakümnendate meedia toimimisest (ja muidu lõbusast noorteelust), kirjeldused pole just HST, aga noh, midagi ikka, kõik need rohkem või vähem tuntud inimesed ja juhtumid. Kas tegemist on täielise ilukirjandusega, ei oska öelda, autor pigem vestab lugusid kui et jutustab. Ja mitte et Vaarik end alati parimas valguses näitaks, nii mõnigi kord räägib ta asjadest, millest vaikimine poleks ka probleemiks olnud. Lõbusamad osad on ehk praktika Hiiumaal (kus kaks nälgivat praktikanti käivad suveöödel Kärdla aedades toidupoolist otsimas) või siis Q-raadio ajajärk oma joobnustava tegevusvabadusega (noorus, see ilus aeg). Raamatu lõpus on ülevaade siinse ajakirjanduse järkjärgulisest suukorvistamisest, või noh, turuseadustele allumisest. Pull ja möll saavad otsa või maabub kindlatesse rööbastesse, jätkub vastik kainenemine ja keskealise kõhu kasvatamine. Nojah, päris tore lugemine ikkagi.

Kommentaare ei ole: