05 märts, 2013

Silver Alev – Kaks otsa (2013)

Raamatu eessõnast on kurb lugeda, et staažikas humorist lõpetab oma naljaraamatute avaldamise, sest tänapäeval oodatakse teistsugust huumorit ja kaua ikka tuuleveskitega võidelda. Autori järgi jagunevad siinsed tekstid pooleks – on mahehuumor (autori enda lemmik) ja on satiir (mis on ehk lugejale fantaasiarikkamad tekstid). Lood on võrdlemisi monotoonsed ja ühesuguse ülesehitusega (kas dialoogid või nö seletuskirjad) ja ehk polegi niivõrd lugemiseks mõeldud, kui et Baskini või teistele sarmikatele vanakooli estraadimeestele ettekandmiseks. Ikka naised ja töö ja vaba aeg ja vääritimõistmised, rubla asemel on euro jne; arvatavalt olen liialt vana ja nüristunud sellise huumori täiemahulise mõistmise jaoks (raamatukogust lihtsalt polnud nädalavahetuseks midagi muud võtta). No ei oska loetut kuidagi kokku võtta.

“Tere piim! Tere, euro! 
Targad asjamehed on teaduslikult välja uurinud, et piim on tervist kahjustav ja sellepärast tulebki selle hind võrdsustada alkoholi ja tubaka hinnaga. Suuresti mõjutab seda ka veehinna tõus, et kui palju ja kui lahjasid piimatooteid saab valmistada. Veest tahangi nüüd rääkida. Kuidas peaks tarbija tänapäeval euroraha tingimustes käituma, et eluga toime tulla? Mina olen selle probleemi kodulaboratooriumi tingimustes teaduslikult lahendanud. Ostan poest korraga kolm pakki piima. Valan need kolmeliitrisesse klaaspurki ja asetan külmkappi. Nüüd tähelepanu! Niipalju kui korraga klaaspurgist piima tarbin, niipalju lisan sinna vett tagasi, et purk oleks täis. Seda kordan seni, kuni on veel võimalik aru saada, et vesi on valge. Kui see seda enam ei ole, siis pole vaja rohkem vett lisada. Nüüd tuleb tervise huvides kogu purgitäis ära tarbida ja piim ei tundugi enam nii kallis. On mul õigus? Loomulikult! Elame ju õigusriigis.” (lk 93)

Kommentaare ei ole: