16 mai, 2013

Ivi Leps – Perihveerija päev (2013)

Naturalismiudemetega olmeromaan tänapäevasest maaelust, mis on täis õnnetuid või vähem õnnetuid tegelasi. Nii naised kui mehed on ühed ringilitutajad või alkohoolikud, või siis lihtsalt õnnetud. Ja ikka maakolkas – kuigi seda vist ei saa täielikuks kolkaks pidada, ikkagi kool tegutseb ja põllumajandus tundub mingil moel elus olevat, rääkimata poest ja kõrtsist. Ent jah, iseenesest midagi rõõmustavat sealt olustikust silma ei torka.

Raamatu pealkiri viitabki sellele, et kuidas möödub üks augustilõpupäev sealsete inimeste hulgas, panoraamvõte euroeelsest ajast (ühes artiklis on autor romaani tausta natuke avanud). Hommik algab kas pudeli või armukese seltsis ja edasi kulgeb päev oma suuremate või väiksemate jamadega (eks siin on tagasivaated sellele, miks üks või teine tegelane on sellise olukorrani jõudnud – miks on ta paadialune või lõdva püksikummiga või lihtsalt padujoodik). Autor musta värvi just kokku ei hoia nö tunnete komöödia kirjeldamisel, samuti leidub mitmeid sotsiaalkriitilisi sõnavõtte ühiskonna väärarengute suhtes – ja neid esitab eelkõige sotsiaalselt kõigel madalamal astmel asuv inimene. Mingis mõttes on selline hädaoru kujutamine nagu ehk... liialt ühte auku minev, kuigi tõepoolest on siin ka tegelasi, kes pole niivõrd moraalses mädasoos (muidugi, miks üldse peaks seda didaktiliselt nimetama “moraalseks mädasooks”?). Ja siis on Harry & Värvuke, kes elavad korraga läbi olemise selginemist! Aga kui kauaks?

Et tekst mahlakam oleks, on autor üpris usinalt kirjutanud mitmest räigemavõitu seksijuhtumist nii noorematel kui vanematel inimestel, eks nad isegi tunne pärast häbi või tülgastust, et lasid ihast ja alkoholist end niimoodi vabaks. Vastikus ja häbi, nii enda kui külaühiskonna ees. Vähemalt on noorematel võimalus Tallinna või välismaale elama minna (jajah, niipalju siis regionaalpoliitikast).

Oleks muidugi kena kokku võtta raamatus rulluvaid eri inimeste elusid, aga ehk teeb seda mõni teine lugeja. Romaan nagu romaan ikka, ma pole küll otseselt sellise raamatu sihtgrupis, seega ei oska otseselt midagi kiita või laita. Tehke paremini kui oskate, eksole.

Kommentaare ei ole: