Altroffi
trükidebüüt on lootustandev. Pole siin kodukootud õudust ega
vampiire. On hoopis tuldsülgavad kosmoselaevad ja
geenimanipulatsioonid. On rändteadlased, kes teevad oma tooteid
kaubaks, või õigemini tekitavad oma teenustele jõuliselt turgu –
ning seda üsna julmal kombel (tõsi küll, selles maailmas üpris
tavapärane praktika). Ehk siis lugu kadunud (õigemini mahamüüdud)
poja kojutulekust, rändteadlaste rist ühes käes ja lõhkelaeng
teises käes. Kuid kodu, see on ühtlasi kohtumine... kellegagi.
Ei saa öelda, et
tekst kuuluks koheselt eesti ulme (isiklike) tipplugude hulka, ent
positiivseks üllatuseks on see loodud maailm küll, mingis mõttes
klassikaline SF setting. Nagu teisegi Täheaja trükidebütandi
puhul, oleks vähe nurisemist “korraliku ilukirjandusliku
keelekasutuse” pärast ja ehk ka finaali malbuse tõttu; aga eks
kasvab isikupärasus heal juhul kogemustega. Kui vaid suudaks
menukirjanduse ahvatlustest sõltumatuks jääda; ehk siis ei
leierdatud müstikale ja romantikale.
“Wen kandus aastasadade tagusesse aega ega kuulnud teda. Ta peas keerlesid vastakad mõtted. Osalt oli ta nõus vanad armid rahule jätma, teisalt aga õhkus haavatud südamest allasurutud viha. Langeks ta hingeline seisund vähegi tasakaalu tsentrumist välja, astuks ta ilmselt sisse oma perekonnamaja uksest ja vaataks tõtt õega, kes oli sünnitatud teda asendama. Näha, kui täiuslik too õigupoolest on, oleks vähim, miks ta selle teekonna ette võtaks.” (lk 169)
2 kommentaari:
Tänapäeval on mistahes autoril raske head sõna kuulda.Tänan, et nägite seda "lootuskiirt" ja jagasite väheke julgustust. Iga kirjanduslik lugu kirjutatakse ju kirjaniku enda pärast, kui tegemist pole just tellimusega, ning näha seda ilu teise inimese maailmas on raske, aga mitte võimatu. Lisan, et "korralik ilukirjanduslik stiil" kinnistus minusse ise, olen suur Jane Austeni, G. Sandi jt austaja ning nende keel on täiuslik, mitte nagu tänapäevastel, kes kirjutavad nagu gümnaasiumi puberteetikud ja kutsuvad seda isikupäraks ;D Ka menukirjanduse tahaks vastata, see sai menukirjanduseks põhjusega, inimestel on puudu romantikast ja müstikast. Müstika annab inspiratsiooni, ei tasu kõike viia külmale industriaalsele loogikale ;D Mu lõpu malbuse tõtt...olen alles algaja ja oma fantaasiate realiseerimine pole alati kerge, kuid see oligi mõeldud toreda ilusa lõpuna ja kogu teos oli raske SF taustal toimuv inimlik draama. Edaspidi võtan siis teatud asju arvesse ;D Tänan veel kord positiivse arvustuse eest, Baas näib koosnevat 80% ulatuses kibestunud inimestest, kes ei suuda millestki rahuldust leida. Parimat kõigile :*
Ei-ei-ei, menukirjanduse alla mitte kuulumisega mõtlesin seda, et siin ilmunud teksti puhul pole tegemist miski vampiirilooga vms. Pole just palju noori autoreid, kes jääks SF valda.
Kuigi jah, ka Austenit ja zombisid annab kokku segada - http://loterii.blogspot.com/2011/09/steve-hockensmith-pride-and-prejudice.html
Kivi kotti!
Postita kommentaar