03 detsember, 2013

Riina Rossa – Tulilind (2012)

Rossa on huvitav luuletaja, kes saab hakkama esmapilgul üsna põneva nähtusega – ta nimelt suudab muuta luule loetamatuks. Siin on sõnad, mis eraldi võttes on igati arusaadavad, aga kui neid on luuleridadesse paisatud, siis hakkavad need silme ees virvendama ja silm lihtsalt ei suuda nende külge haakuda. See on huvitav nähtus, eelkõige tabas see äratundmine mind armastuspoeemi “Tulilind” lugedes. Poeemi tegevuspaik on Räägusoo ja seal tabab luulemina fantastiline kirehoog. Iseeneset võiks selle poeemi pigem plaadistada, kuulates luuletaja hingestatud esinemist oleks sel kindlasti enam mõjuvõimu kui lihtsalt omaette paberilt veerides. Luuletuste pealkirjad ehk annavad natuke aimu sellest poeemist:
ARMUMÄNG RÄÄGUSOOS
KIRGEDE SAAGALIKUL ÖÖL
UDULOOR JAHEDALT EMBAB MIND SAMBLASES SOOS
UNERÜÜS SAMBLASOO SALAPÄRASELT KAHISES
UDU SEES ASJATA HÜÜAN SU NIME
UDUAUR KOOB KANGAST HALLI AURAVAT SIIDI
OLED MINU SAATUS, VALGUSTE VALGUS!
ÕRN ARM, SA PÄÄSTA MIND!
TUULED, TUULED, TULGE, MINU JUURDE!
TUNDEIKS VALMIS ARMUNUTE KEHAD
UNNE HEITES SÜNNIN UUESTI IGAL ÖÖL
HING IHKAB PUNASTE PILVEDE ALLA
OO, MÄNGI FLÖÖT, NUTA VIIUL
MIKS TRUMMID PÕRISEVAD LAISALT, NÕRGALT?
KÕRVUS KOSTMAS METSASARVE HÜÜD!
OO, KIRG, MU KAASLASEKS SA JÄÄ!
OO, SAMBLANE ARM, OO SÜLINE RÕÕM
HULLUTAV MUUSIKA, MIS HÕRK JA HELL
MÄNGIB SOOS MUUSIKA VARJUDE KEELES
OH, HELISE VEEL, MU HINGES FLÖÖT!
LAS TROMPET VAIGISTAB MU KIRGE, VALU
KULDSULGI VEEL RAPUTAN UNETEKILT
SAMBLASÜLIST ÄRKANGI ÜLES, HÕBEKILDUDE KILJATUS SÜLES!
KOIT JUBA KERIB KOKKU UDUTEKI
RÄÄGUSOO OOTAB SIND ...!
TULE, TULE RÄÄGUSOO OOTAB TULILINDU!
Ja seda siis ligi 40-50 leheküljel. Nagu pealkirjadest näha, poeem liigub ja areneb. Aga mis seal täpsemalt juhtub, no ei suutnud mõista.

Peale poeemi on siis valik Rossa möödunud luuleraamatutest. Üldiselt tundub, et autor on peale 2004. aastat pisut luulelisemaks muutunud, poeemgi kirjutatud 2008-2010. Üks luuletus kordub sõnasõnalt, esimeses versioonis on sel pealkirjaks “Mõttering”, teises versioonis aga “Nukrad hetked”.
Kokku on sel valikkogul 245 lehekülge, lisamaterjaliks on autori tutvustused ja mõned seletused tähelepanuväärsetest loomepalangutest.

MÕTTERING 
Ka värssides on mõttering
Leek puhtad sõnad
Lihtne hing
Lihtrahvalised sõnad.
Nukrad hetked
Lembe rõõmud
Valulised retked
Kõik tundub esmahoos
Selles nii kirjus loos
Nii õnnis hea
Et kaotama peaks pea.
Mu süda valutavalt
Virge
Mingu iga morn-virre
Teie hinge.
Nii ma ideaalitsema
Ei pea
Kus keegi teinud vea.
Siin kalliks pean
Ma iga rea
Mis sest, et
Keegi teinud vea.
Olen õnnesepp
Kes otsib sfääre
Otsin omi värsifääre
Otsin omi õnnesfääre.
Vahel otsin õmbluskääre.
Olen ise sepp
Olen vahel värsisepp
Olen, olen õnnesepp.

TARTU, TAARA, RIIK

Oo, EMAJÕGI, SUUR!
Siin ka minu juur.
SINU KALDAID TERVITAN!
Minu süda suurel rõõmul
Hakkab rõõmsalt tuksuma
Kui näen PLÄSKUT suurt ja uhket
SADAMATEATRIT, oh kui lahket.
“VANEMUINE” heliseval keelel
Oled ikka Eesti meelel.
Kasvatad siin Eesti sugu
Kes peab Eesti teatrist lugu.

Oo, ÜLIKOOL, NII SUUR!
Siin vaimuvalgus rahva uhkus
Üliõpilaste kooslusrohkus
SI NU SAMBAID TERVITAN!
Minu süda suurel rõõmul
Hakkab kohe tuksuma.
Tervitavad TOOMEL puud.
Tudengid MUSUMÄEL andvat suud!
Noored hoolsalt õpivad
Tarkust üles näitavad
Tee, mis TOOMELE läheb siit
Ees on RIIGIKOHTU viit
Eemal paistab BAERI piik!

Oo, EMAJÕGI, SUUR!
Siin on TARTU!
Siin on TARTU, TAARA, RIIK!


(Mai 2002, Tartus)

Kommentaare ei ole: