20 veebruar, 2014

Chad Oliver – Ghost Town (Cities in Space, 1991)

Maailmaruumi vallutamine on niivõrd kaua (ja küllap ka edukalt) toimunud, et mõned algselt terraformitud planeedid on aja jooksul inimestest tühjaks jäänud ja niisiis maha jäetud. Vahel külastavad neid tontplaneete (mis võivad olla ka tehislikku päritolu) nö tulevikuarheoloogid, kes siis otsustavad kontrollkäigu järel, mida nendega peale hakata – kas hoida mõnda aega alles (ons seal midagi tarbitavat järel) või siis hävitada.

Ja noh, loo alguses jõutakse jälle ühe sellise rohelusest pakatava planeedi juurde. Arheoloogid asuvad uurima... ja näevad puude vahel vilksatamas üht kahejalgset. See on üllatav, tavaliselt on mahajäetud planeedid koos inimeste lahkumisega ka muudest imetajatest tühjaks tehtud. Ja nüüd siis korraga... šimpans. Arheoloogid siirduvad sinna uurimisretkele, ja peagi tabab nende ninu... lõkkelõhn. Kus suitsu, seal tuld – peagi avastatakse seltskond inimesi lõkke ümber istumas, kes pakuvad arheoloogidele lõkkel küpsetatud liha. Tegemist on päris kiviaegse kooslusega, ehk siis milline vapustav üllatus! Mahajäänud inimesed on läbi teinud korraliku regressiooni ellujäämise nimel, lisaks paistab, et inimestega pea sama domineeriv liik on šimpansid, kes puude vahel hiilivad. Kuid selgub, et nende kehaliselt vaevatud vanainimeste ninamehel on omad plaanid nende ulmeliste külalistega...

Jällegi, tekst pole mingi tippsaavutus, kuid selle kogumiku loetud lugudest vast kõige huvitavam. Mis küll on see, mida seal planeedil pärandatakse?

Kommentaare ei ole: