25 juuli, 2014

Gabriel Garcia Marquez – Kukapa everstille kirjoittaisi (1983)

Üpris halemeelne lugu ühest maakolkas elavast vanamehest, kes ootab, et talle pension määrataks. Tegemist endise mässulisest koloneliga ja temasugustele justkui lubatud on (valimistel ikka lubatakse mitmesugust), aga aastakümnete jooksul pole siiski midagi tehtud (ja pole selge, kas palgatud advokaatki on tema heaks sõrme liigutanud). Vanamees käib iga nädal sadamas vaatamas, kuidas laev toob postikoti kohale, kõnnib seejärel koti järel postkontorisse ja nagu ikka, ei midagi (eks postiametnik nendigi tüdinult seda, mis pealkirjas kirjas).

Vanamees loodab ja loodab, ta vanamoor aga enam nii kindel ei ole... ja rahatult on teadagi raske elada. Kurbust lisab seegi, et nende poeg on hiljuti maha lastud (kuna ta oli võimuvastane?), ja pojast on maha jäänud võitluskukk, mille abil vanamees loodab mõne kuu pärast peetavatel kukevõitlustel raha teenida. Aga... ka kukk vajab toitmist, samas kui vanapaaril on enda jaokski raske midagi hamba alla leida. Vanamoor ärgitab vanameest võitluskukke või kasvõi seinakella maha müüma, aga vanamees on selline... saamatu, ja ei saa sellega hakkama. Ja muidugi, ega siis külarahvas tohi teada, et neil näpud nii põhjas.

Soomekeelse tõlke läbi tundub tekstki sellise põhjamaise ugrimugri fiilinguga (muidugi küll Kolumbia oludes). On selline uimerdamine, mõned südamlikud hetked või siis nõrgemate kaaslaste ärakasutamine, on inimesed oma heade ja veadega, väliselt igati sõbralikud, aga tegelikult? Või noh, saatuse hooleks jäetud vanakeste elu ongi selline universiaalne hädaorg? Eks muidugi selle teksti kohta kirjutatakse, et tegemist ühiskonnakriitika jms, aga eks see ole niigi selge, mis sellest ikka jahuda. (Või noh, miks üldse loetust jahuda?)

Ei saa öelda, et tegemist on jalustrabava tekstiga, samas eks see hädaorulik venimine oligi autorile eesmärgiks (tõepoolest, praktiliselt võttes võinuks selle 90 leheküljelise teksti hoopis kümne leheküljega lahendada). Kõik need väheldased detailid, mis kirjeldavad sealse miniühiskonna sohu vajumist. Või midagi sellist.

Kommentaare ei ole: