27 august, 2014

Robert Reed – Before My Last Breath (The Mammoth Book of Best New SF 23, 2010)

Jah! Maa peal on elanud ufolased, ja seda miljoneid aastaid tagasi. Juhtub nimelt nii, et ühe loodava söekaevanduse juures töötav geoloog avastab kivisöest seninägematud fossiilid (mitte kivistised?). Mitu jalga ja kätt, ning jalg toetub üldse kolmele varbale jne. Ühesõnaga, ufokad mis ufokad. Geoloogil õnnestub avalikkuses leidude vastu huvi äratada ja nii peatada söekaevandamine, ning teadlased asuvad paika uurima. Selgub, et söe sees on veel ufolaste jäänuseid. Selgub, et see on omamoodi matmispaik, ja neid ufokaid on siin tuhandeid – ja mida sügavamale maapõue minna, seda põnevamad eksemplarid välja tulevad. Kõigil neil on kaasas sõrmus, mis siis vanimate kihistusteni jõudes muutuvad üha detailsemaks; selgub, et sõrmusel on kujutatud tähelaeva. Eks tekib küsimusi – miks mikroobid tulnukajäänuseid ei seedinud, kuidas tulnukad siia sattusid, ja millest selline matmise järjepidevus jne.

Nad olid siin ja neile ei tuldud järele, see koht ei huvita tulnukaid.
Aga hapnikutarbijatele Maa sobib.

Kommentaare ei ole: