07 juuli, 2015

Peter Watts – Collateral (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year #9, 2015)

Kui aus olla, ei saanud loo finessidest peale teistkordsetki lugemist aru. Tähendab, et hea lugu on? Miks mitte (või mitte), igatahes võiksid siin tekkida transhumanistliku eetika alased küsimused. On siis lähituleviku maailm, valitseb veekriis ja keskkonnakriis ning põgenikud liiguvad elututelt aladelt minema. Maailmas on ohje haaramas Hiina, Ameerikas on majanduskollaps. Nii et see lugu leiab aset hoopis... Kanadas.

Vastukaaluks Hiina sõjalistele katsetustele ja edusammudele püüab muu arenenum maailm niisamuti luua sõduritest küborge – et siis on nagu inimene, aga ei ole (või siis ikka on?); õigemini võiks seda pidada mobiilseks relvakandjaks. Selle loo küborgist kangelannaga juhtub niisugune lugu, et millegipärast laseb ta ühel missioonil Vaikse ookeani aladel maha kaheksa relvastamata tsiviili. Miks? See on küborgi inimosale enam kui arusaamatu. Kuidas need tsiviilid talle äkitselt nö külje alla ujusid? Kas relvasüsteem jupsis? Või keegi manipuleeris temaga? Igal juhul, asi läheb meedias suure kella külge ja demokraatlikus Kanadas tekib arutelu, et kuidas selliseid küborge edaspidi missioonidel kontrolli all hoida, et need samamoodi valimatult inimesi vaenlaste pähe maha ei kõmmutaks. Et Kanada relvajõud tahavad juhtumi ümber käivat kära kontrolli alla saada, palgatakse PR-tegelane, kelle soovitusel see küborg annab intervjuu kõige vihasemale ajakirjanikule. Nad kohtuvad, ja teist kordagi ning küborg jõuab mõtteni, et... kui tahad midagi muuta, pead tegema midagi õige äärmuslikku (kasvõi enesehävituse).

Nagu öeldud, kompab tekst seda, et milliste võimaluste ja probleemidega võib inimkond tuleviku kokku puutuda. Kes või mis on vastutav sellise tehnika käsitlemisel. Kui kindel võib olla, et nt häkkimise tagajärjel mingit jama ei tekik. Kas mõningaid inimelusid saab ohverdada suurema eesmärgi nimel. Heas mõttes klassikaline sci-fi, loetavam kui esmatutvus.

Kommentaare ei ole: