Postapokalüptiline lugu ehk siis
inimkond on massihävitusrelvade abil maamunalt pea pühitud, alles
on vaid mõned ellujäänud võitjad ja mõned ellujäänud kaotajad.
(Reed on varemgi inimkonda hävitanud.) Tuumatalv on kestnud tuhat
päeva.
Aga enne selle inimeksistentsi
tippsaavutuseni jõudmist tehti Maa peal mitmesuguseid asju.
Muuhulgas hakati otsima märke teistest eluvormidest, mis ehk
säilinud Maa ligipääsmatutes kohtades. Aastad mööduvad, ei leita
midagi võõrast. Aja jooksul lahkuvad sellest uurimisgrupist osa
teadlasi, et millegi viljakamaga edasi tegelda; nii saab grupiga
liituda noor brasiillannast doktorant, kes nii saab võimaluse
jooksutada arvutisimulatsioone sellest, milline või(nu)ks olla meie
Päikesesüsteem areng peale Suurt Pauku. Jooksutab simulatsioone
kuni seal hakkab korduma üks kindel stsenaarium – jah, tekkisid
eluvormid, jah, seda kaks miljardit aastat varem kui Maal elu tekkis.
Kus on see imeline eluhäll? Veenusel.
Veenus, mis nüüd selline elutu planeet. Kuna see planeet oli ja on
“soojemas tsoonis” ehk Päiksele lähemal, siis toimus seal
evolutsioon kiiremini kui Maal – millest järeldab doktorant, et
ühtlasi jõudsid tollased veenuslased tehnoloogiani, millega Päikese
käes kõrbestuvast planeedilt jalga lasta. Ja seda siis enne kui
Maal tekkisid elusorganismid. Veenuslased rändasid edasi kuhugi
süvakosmosse ja rohkem pole ehk siiakanti nägu näidanud.
Doktorant avaldab oma katsete
järeldused ja see tekitab maalastes teatava diskussiooni. Viimase
ühise projektina saadetakse Veenusele uurimissond, mis kraabib
planeedi pinnalt kokku... midagi huvitavat. Aastaid uuritakse seda
planeedi minisodi ja jõutakse järelduseni, et tegemist on
eluvormiga (seni arvati, et venelased said kunagi Veenuse pilvedest
midagi... sellelaadset). Ent seejärel puhkeb Maal apokalüpsis.
Saladuskatte all võib mainida, et see
Veenuse eluvorm ei põhjustanud Maa hävingut. Küll aga oli sel
doktorandil plaan, mida selle eluvormiga siis teha, kui inimkonnal
asjad käest lähevad.
Et siis selline science fiction lugu
(ilmunud hard SF kogumikus). Ühelt poolt laksakas vastu kõrvu, et
Maa tulevik on nii näru. Teiselt poolt aga... aga vaat kui ongi
Veenusel (Maa kaksikul!) eluvorme, ning universumis selline areng? Ja
kas see oleks viimastele maalastele õlekõrreks, või vastupidi –
vedas, et Maa on teiste eluvormide eest peidus olnud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar