Eks see raamat on kujutelm ühest
ideaalperekonnast: vanemad, kolm last, neli vanavanemat. Elu kui
pillerkaar: vanemad tegelevad ja mängivad lastega, lapsed aitavad
vanemaid, lapsed saavad omavahel ja sõpradega läbi, vanavanemad on
kui kullanupud. Kõik on ilus, paistab päike, sajab lund, toas ja
õues on tegemist, alati on käepärast kiisu või kutsu. Ainus, mis
meeleolu tumendab, on onu Tohvelmann – tema tahaks võimalusel
Triinu ja Taavi väikevenna pudelisse panna, nagu ta muidu
laevamudeleid pudelisse paneb. Võibolla on see miski äraspidine
soov homunkulust luua. Hea küll, sellises ideaalmaailmas oleks
kindlasti lihtsalt vahva näha mõnda aega väikevenda pudelis.
Maailm, kus pole tülisid ega jonni ega
nuttu ega mangumist, jagatakse rõõme ja mänguasju ja saladusi.
Tammikute kuldne lapsepõlv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar