Lugu, mille puhul ei saa aru, kas
tegemist sci-fi või fantasyga. Et siis... mees saab kõne, et ta
saab isaks. Naisega, kellesse ta 8-aastaselt armus ja kes aastaid on
mehe peas olnud kui see Eriline Naine. Ainult et... mees on nüüdseks
abielus naisega, kes on see Kõige Erilisem Naine. Ja oma lapsepõlve
armastatut nägi ta viimati üle kümne aasta tagasi. Ometi... mingil
moel tundub lapsepõlvearmastatu öeldu kuidagi... mittejamana.
Võimatu (sest eostamisajal kolm kuud varem oli ta kodus haige ja
abikaasa valve all), aga mittejamana. Ta teavitab sellest kõnest
kohe abikaasat (nad on ikkagi need kõikse lähedasemad), nainegi
vangutab uskumatusest pead – mees ei ole saanud litutamas käia.
Igal juhul, mehel on nüüd kokkusaamine selle veidral kombel raseda
naisega... ja lugu, mis ta kuuleb, on ilus ja tore... ja veider.
Lapsepõlve armastatu ja ta vanemad ei tea midagi mehe abielust
(kuigi need vanemad olid peretuttavatena mehe pulmas olnud). Asjad ei
klapi. Ja kui mees sellelt segaseid tundeid tekitanud kohtumiselt
tagasi koju jõuab...
Autor annab omapoolse seletuse, miks
juhtus nii nagu juhtus. Minu meelest on see seletus üsna jabur (või
ulme puhul harjumatu?), ent lugu ise on mõnusalt kirja pandud;
keskklassi nooremapoolsed inglased ja nende elu, mis korraga...
väändub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar