22 jaanuar, 2016

Ann Leckie – Ancillary Mercy (2015)

Radchaai triloogia on valminud. Athoeki süsteem jääb peale pingelist võimuvõitlust alles ning saab proovida õilmitsemist omavalitsuse all... seda tänu sellele, et Anaander Mianaai kooslus (või osa sellest kooslusest) ei taha rikkuda rahulepingut Presgeri liigiga (kes võiks Radchaai impeeriumi hooletu näpuliigutusega hävitada, kuid õnneks omab kummalist autunnet). Kuidas sellise lõpplahenduseni jõutakse, ei hakka loomulikult paljastama (uups).

Eks see triloogia ole kommete space opera. Lecke on loonud sellise kultuuri, mis iseenesest toimib üsna võõrastavalt – kuidas käituda, kuidas süüa, kuidas elada selle Radchaai kombestiku järgi. Kõik on paigas ja reglementeeritud – pinged tekivadki sellest, kui normis esineb ebakõla – seda kas parandatakse või ignoreeritakse. Või õigemini – mida üldse tähendab sellises normiühiskonnas inimeseks olemine (rääkimata sellest, et lugejale on jätkuvalt hägune, mis soost inimene olla võib; muidugi, kui tegemist oleks kellegi muu kui Breqi vaatenurgaga, võiks vahetegemine palju lihtsam olla. Igal juhul saaks eestikeelsel tõlkel sellega olla suuri raskusi). Kui palju on vabadusi, olles Radchaai impeeriumi tööriist. Kui kaugele minnakse isiksuse kaotamisega (seda eriti sõjaväelaste puhul).

Siit edasi tekib küsimus, et kas... tehisintelligentsid võivad olla omal moel inimlikumad (ehk elavamad) kui inimesed ise. Breq ja ta vandenõulased hakkavad nimelt laevade ja asundusi haldavaid tehisintelligentse Anaanderide kontrolli alt vabastama ja tulemuseks on midagi... mis tulevikus võib vägagi erinevalt käituda kui roosades unelmates. Aga eks näis, kas Lecke tahab selle teemaga jätkata.

Loomulikult tuleks seda raamatut tähelepanelikult lugeda, et kõiksugu finesse märgata. Kuid see nõuab muidugi kannatlikkust (vähemalt kolmas osa on seikluslikum kui teine osa, seega huvitavam lugeda) ja head keeleoskust. (Okei, mul oli mitmeid hetki, kui lihtsalt lasin tekstist vähe diagonaaliga üle, tahtsin lihtsalt näha, et kuhu lugu viimaks jõuab.) Ühesõnaga, tegemist on huvitava ühiskonna kirjeldamisega, paras küte ulmelise antroposotsioloogia huvilisele.

Kommentaare ei ole: