28 jaanuar, 2016

Paul McAuley – Macy Minnot's Last Christmas on Dione, Ring Racing, Fiddler's Green, The Potter's Garden (The Mammoth Book of Best New SF 26, 2013)


Õrn looke suurejoonelisest (ja karmist) tulevikust, kus inimkond on levinud Päikesesüsteemi ja asustab igasugu planeedikolkaid ja kuukesi. Ei valitse üldised vallutus- ja terraformimisrõõmud, on inimesi, kes tahavad distantsi sellistest hoogtöödest ja tüütutest inimestest – luua uusi eraldatud elukohti, kus elada nii nagu võimalik ja sobilik. Elada võimalikult vabalt, nö hipilikus vanadekodus või kommuunis. Ühes sellises pärapõrgus paiknevas kommuunis sureb peategelase isa. Naine pole isast juba mõnda aega midagi kuulnud, seda siis alates ajast kui mees pensionile jäi ja eemale kolis. Isa viimane soov on, et tütar tuleks ja puistaks tuha laiali – seda ühes salastatud kohas, millest kommuuniliikmedki teadlikud pole, nagu selgub naisele. Ta tutvub isa sealsete tuttavatega, kuuleb lugusid selle Päikesesüsteemi pärapõrgus asuva koha harmoonilisest ja tormilisest elust. Seal on inimesed, kes tahavad kogeda... lihtsat elu, rõõme oma tegemistest või rahu sellest tormilisest maailmast, mis muudkui pulbitseb. Et tegemist ikkagi eriliste inimestega, siis teevad nad igasugu kunsti, oma tarbeks ja sealse ühiskonna heaks. Ja nagu tütrele selgub, on ta amatöörkeraamikust isa loonud installatsiooni, millele tuleb siis tuhka peale piserdada.

Nojah, selline vaikne ja kena lugu tulevikust, inimesed püüavad õnne ja harmooniat: luua isemajandavat kommuuni ja teha üksteise rõõmuks skulptuure. Tuleviku love, peace & happiness.

Kommentaare ei ole: