13 veebruar, 2016

Robert Reed – The Good Hand (Year's Best SF 16, 2011)

Alternatiivajalooline lugu maailmast, kus Teise maailmasõja lõppedes on ameeriklastel õnnestunud varjata teste riikide eest oma tuumarelvatehnoloogiat ning nüüd aastakümneid hiljem omabki tuumarelva vaid USA. Tõepoolest, seetõttu ollakse üleilmne liider, tõelise Pax Americana kehtestaja... ja vägagi kiivalt valvatakse üle maailma seda, et ükski teine riik tuumatehnoloogiat ei omandaks. Mis on viinud vajadusel välja kasvõi selleni, et tuumapommiga hävitatakse ohtlik rajatis – nagu see on juhtunud näiteks Iisraelis, Negevi kõrbes.

Lugu ise on ühest ameerika firma esindajast, kes on saadetud Prantsusmaale tehinguid sõlmima. Eurooplased pole just vaimustunud, et nad peavad USA lõa otsas olema (kui nüüd õieti aru sain, on peale Teist maailmasõda Saksamaa senini ameeriklaste hallatav nukuriik), inimesed on vaat et valmis sellele firmaesindajale näkku sülgama (mitte et see meest eriliselt üllataks). Lood lähevad veelgi halvemaks, sest peagi selgub, et prantslased on salaja tegelenud Alžeeria kõrbes tuumatehnoloogia rajamisega, mille nüüd ameeriklased õhulöökidega hävitavad. Uudised teatavad, et järgmisel päeval pommitavad ameeriklased maatasa Grenoble's asuva uraanirikastamise tehase – etteteatamine on selleks, et tsiviilohvreid vältida. Kuid prantslastest aktivistidel on teised plaanid ja selleks on vaja ameeriklastest pantvange...

Et siis maailm, kus valitseb Pax Americana, mille tulemuseks on... nuhkimisaltid salateenistused ja kodanikeõiguste teatud piirangud. Ja muu maailm, mis on vägagi kuri, et ollakse nõrgemal positsioonil ja piiratud tehnoloogilise arenguga. Nojah, Reedi alternatiivajalooline visioon, ega selline täringuheide poleks ka maailmarahu ja üleüldist õnne toonud.

Kommentaare ei ole: