See on nüüd neljas kogemus Cooki ja
ta Black Company sarja lühiproosaga, ning mingil hägusel moel
hakkab Cooki juttudest kujunema arusaam – tekitatakse mingi cool ja
pingeline olukord, millele siis järgneb hägune või poolpidune
lahendus. Sellistel lahendustel on vist kaks võimalikku põhjust –
kas lood on niivõrd romaanidega seotud, et asjatundmatul lugejal
jääb lihtsalt teavest puudu, milega juttude lõpplahendusi mõista;
või siis Cook on... mitte just teravaimate lahenduste pooldaja. Või
lühilood on liialt sprindid ta voolavale sulejooksule, ei jõua
õiget hoogu ega hüpet sooritada kui peab juba
pidurdama.
Nii ka selles loos – punutakse
kõvasti intriigi selle ümber, et Black Company juurde on saadetud
nö inspektor ihukaitsjaga, kuid tegelastele jääb arusaamatuks, mis
õieti selle inspektori ülesandeks on. Veel hullem – vihatud
külalist tabab salapärane mürgitus ja paistab, et Black Companysse
kuuluvad võlurid on sellesse segatud (samas on need võlurid
jäljetult kadunud). Noh, ja lõpuks saabub miski veerandpidune
finaal (Lady!), millest ei saa õieti midagi aru.
Arvatavasti on minu haakumatus
põhjustatud sellest, et olen Black Company maailmast vaid neid
vinjette lugenud, suurem pilt on täiesti adumatu. Mis viib edasi
mõttele, et Cooki lühilugude tarbimine on olnud väga kleenukese
kasuteguriga, vaid üksikud langenud lehed arvatavalt viljakandvast
puust. Või on see mu ettekujutlus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar