21 mai, 2016

Paolo Bacigalupi – City of Ash (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 10, 2016)

Katastroofiproosa või climate fiction, igal juhul on Ameerika keskvalitsus kokku vajunud ning osariigid kaitsevad end põgenike eest. Riigi kokkuvarisemise on põhjustanud ka (või eelkõige) kliimaprobleemid, kui kõiksugu megatornaadod raiuvad maad. Lugu on jutustatud läbi noore tüdruku silmade, kes on jõudnud isaga Phoenix'sse (kuskilt lõuna poolt?), läbi vihase ja vaenuliku Ameerika. Siin aga on... hiinlased võimu võtnud ning ehitavad mingit megaehitust (Noa laeva?), kus siis kasutavad kohalike odavat tööjõudu, pakkudes tasuks vett ja mõningaid vidinaid ellujäämiseks (näiteks seade, mis destilleerib uriinist joogivett, väga vajalik seade sellises kõrbeosariigis). Tüdruku isa on saanud tööd hiinlaste ehitusel ning korraga näib tüdrukule tulevik taas helgem – isal on töö, neil on vett, perspektiiv Hiinasse välja rännata (muidugi, see on isa jutt, tal pole ümbritsevast just kõige realistlikumad arusaamad). Aga läheb nii nagu läheb.

Selline lohutu lugu Ameerika langusest. Maa on kaoses, kliima on tuksis, hiinlased nokivad raipe kallal. Olukord nähtuna põgenike silme läbi, kel eesmärgiks selles kaoses kuhugi turvalisemasse kohta jõuda... aga miski kindel pole püsiv. Teksti pealkiri siis sellest, et Phoenixisse kandub California põlengutest tuhka. Niisama lugemiseks igati okei ja lühike lugu, mis samas küll vaimustust ei tekita (aga õnneks parem kui möödunud aasta poeetiline kurblugu).

Kommentaare ei ole: