14 oktoober, 2016

Kristiina Kass – Käru-Kaarel (2011)


Esmakordselt kümme aastat tagasi ilmunud tekst jutustab tublist väikesest poisist Kaarlist, kes elab koos ema ja vanaemaga väikeses hurtsikus. Vanaema on aastaid voodihaige, ema töötab pitsakullerina, Kaarel aga kogub vanarauda, et selle müügiga igakuiselt leibkonda toetada. Ja hurtsik… see on kokkuklopsitud ehitis, kuhu mahub peale laua ja tooli veel kolmekordne nari, kus see õnnetu kooslus magab.

Ühelt poolt on siis kujutatud tõeline häda ja vile, teiselt poolt aga asjalik Kaarel, kes noorusest hoolimata püüab leibkonda ülal hoida. Küll tassib ühe ja teise alevielaniku juurest vanarauda hurtsiku juurde, niimoodi on ta tutvunud mitmete inimestega, kes teda vajadusel natuke aitavad (eks see on mõttekoht, mis võiks olla praeguses vääringus vanarauakilo hinnaks, kui 2006. aastal on selleks üks kroon – nüüd siis 20, 30, 50 eurosenti?).

„Hämarail sügisõhtul, kui nad kõik koos vaarikavarreteed joovad ja vanaema lubab Kaarlil oma lõuakarvu välja kitkuda ja ema õlilambi valgel raamatut ette loeb, on Kaarli kodus isegi üsna hubane olemine. Neil on ainult üks raamat ja selle on kirjutanud keegi Poe-nimeline sell. Raamat on otsast otsani täis põnevaid õuduslugusid ja neil kõigil on see peaaegu tervenisti peas.“ (lk 12)

Raamatu mõistatuslikeim tegelane on Tõnis – algselt on ta Kaarli kurikavala kiusaja rollis, seejärel aga jätab õnn Tõnise maha – ta peab maksma Kaarlilt väljapetetud raha tagasi, lisaks tundub Tõnise isa rohkem hoolivat Kaarli heaolust kui oma pojast (isa ähvardab koguni, et ässitab pojale koerad kallale, kui see ei lõpeta nende kiusamist (lk 37)). Natuke naiivne on arvata, et edaspidi ei hakka Tõnis Kaarlile käru keerama, kui ta oma isa juba niimoodi käitub.

Teine mõistatus on see, et kuidas Kaarli leibkond elas oma hurtsikus ilma küttekoldeta (raamatu lõpus ehitatakse neile köögiruum koos pliidiga – selleks pole vaja ametnike luba ega midagi; ja kas see kinnisvara üldse kuulub neile, sellestki pole probleemi). Et siis elati aastaid (Kaarli jutu järgi pole vanaema 10 aastat voodist lahkunud (lk 8)) sellises külmakambris? Okei, see läheb tähenärimiseks, tegemist on ikkagi lastekirjandusega.

Loo moraali ei oskagi kokku võtta. Raha teeb õnnelikuks? Igale inimesele talle sobiv töö (elukestev õpe jne)? Korralik toitumine teeb imesid? Headus võidutseb?

Lugemise asemel võib kuulata kuuldemängu.

Kommentaare ei ole: