01 november, 2016

Elo Viiding - Selge jälg (2005)


Algselt plaanisin täispikkuses tsiteerida luuletust “Emadepäev”, aga selgus, et see on juba mitmel lehel täispikkuses olemas. Et kui kellelgi soovi, siis vabalt kättesaadav igalt hästivarustatud veebilehelt.

LIIKLUSKULTUUR

Sünnitusmaja ees
järsult kummide vilisedes
pidurdades
lasi üks autojuht mind
ülekäigurajal üle tee!

Naeratas, viipas käega:
minge-he, minge-he!

Tänasin, muutsin kõnnaku
meelega vaevalisemaks, teatraalselt
koperdades nägin, kuidas autojuht muutus
sooja klaasi taga järjest rõõmsamaks -

ta oli inimesele elu kinkinud,
teed andnud
õilsa idee eest!
(lk 19)


LUMEEIT

Niikuinii tuled ükskord kaevu kaudu mu juurde,
raputad õunapuud, tõstad ahjust kõrbevad leivad,
saad korraga küpseks ja mina, ma valvan hoolega aknal
pikkade hammasteg, mis jäävadki mõistatuseks,
neid ära karda, ma ütlen, jää minu teenistusse,
klopi mu patju ja rapsi, sest maa peal peab sadama lund -
maa peal peab sadama lund. Miks pole rohkem öeldud,
kui maa peal peab sadama lund? Vaid seadus
peab olema tungiv - maa peal peab sadama lund.
Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale,
su õdede, vendade peale, su kodu - su keha peale,
su verejälgede peale, sinu hingearmidele,
ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud,
laetud lahtise käega.
(lk 78)



Kommentaare ei ole: