24 november, 2016

Neal Asher – The Other Gun (The Mammoth Book of Best New SF 27, 2014)

Et siis Asher oma tuntud headuses – maailm, mis on täidetud väga erinevate olenditega, keda/mida on tuunitud kõiksugu tehnoloogiatega. Maailm, kus seksi pole vaja, sest inimsarnaseid olendeid paljundatakse või aretatakse või kuidas neid erinevaid protsesse nimetadagi.

Paari Asheri romaani olen varem lugenud, see tekst paigutub aega, kus Unity ja Pradori on sõlminud vaherahu… aga mängus on veel kolmas liik, kes rahust hoolimata soovib Pradori olendid hävitada (sest pradorlased korraldasid selle liigi kallal paraja genotsiidi) – seda biorelvaga, mille Unity enne vaherahu jõudis valmis teha ja mis osutus Unity meelest niivõrd hävitavaks, et rahu jõustudes lasid selle hävitada. Aga see kolmanda liigi esindaja (hüüdnimega Klient) usub, et seda relva on võimalik taastada – ja Prador hävitada!

Eesmärgi saavutamiseks on Kliendi võimuses Tuppence’i nimeline inimolend, kes kunagi osales selle biorelva loomises ja nüüd on Kliendi poolt uuesti surnust üles äratatud. Tuppence on relvaosade leidmise nimel aastaid kosmoses seigelnud, üksjagu vägivalda kogenud ja põhjustanud jne. Viimastel aastatel on tal kaaslaseks endisest striptiisitarist ja jäljekütist ümberehitatud sauruselaadne olend Harriet, kes vahel käitub vähe kummaliselt. Ühesõnaga, järjekordsete ebaõnnestunud retkede kutsutakse Tuppene ja Harriet Kliendiga kohtuma. Ja juhtub… nagu Asheri puhul ikka kombeks, midagi võigast.


Asheri kujutatud maailm on selline, et pool kujutatust jääb mu ajule kujuteldamatuks (paistab, et ajakirjakaanel on kujutatud just selle loo kaks peategelast, mu kujutluses on küll vähe… futuristlikumad); kõik need modifikatsioonid, tehnilised uuendused ja disaini eripärad. Selgusetuks jääb, millise romaani taustal võiks see tekst areneda. Kuid noh, selline… trans- või posthumaanne tekst on igal juhul loetav.

Kommentaare ei ole: