09 mai, 2017

Joe Abercrombie - Small Kindnesses (Sharp Ends, 2017)

See tekst juhatab sisse Shevi ja Javre jututsükli ning annab seeläbi kõvasti konteksti kahele varem ilmunud jutule: “Two’s Company” ja “Tough Times All Over” (seda olen senini pidanud Abercrombie kõige igavamaks looks - no mis teha kui kontekstitult sukeldud mingisse maailma, mis on tuntavalt täis igasuguseid seoseid; näis, et kui neid tekste üle lugeda, kas siis võiks neist juttudest ka uuesti kirjutada). Kui “A Beautiful Bastard” oli selline… poolkena ülbitsejate õukonnalugu, kus jõuti valada paar tilka verd (enne lahingut), siis selles jutus tuleb päris korralik veresaun ning peategelasi ootab vaid jätkuv ohuseisund ning pidev elu eest põgenemine. Kui järele mõelda, siis vaid õukonnaga seotud tegelased pole pidevas loomalike reaktsioonide (“põgene või võitle”) vallas, õukonnas valitsevad mingisugusedki seadused, mis tapmisi kammitsevad.

Aga jah, Shev on neiu, kes peab närust kõrtsi ja peab plaani oma senisele karjäärile kriipsu peale tõmmata - ta on nimelt Westporti parim varas. Aga varga elu on pahatihti napp. Seekordne probleem siis selles, et linna valitseva sitapeast ülema veel hullem sitapeast poeg ilmub koos ihukaitsjatega Shevi kõrtsituppa ning nõuab, et see varastaks talle ühe eseme. Või muidu ootavad neidu erinevad ja väga ebameeldivad ebamugavused. Shevile ei jää muud üle kui minna vargust sooritama; kuigi ta omastab soovitud eseme, pole linna valitseja sitapeast poeg üleüldse neiuga rahul ning soovib Shevi eluküünalt lühendada. Kuid nüüd sekkub tegevusse Javre, salapärane amatsoon. Ja läheb nagu läheb.

Ühesõnaga, tegemist siis alustekstiga Esimese Seaduse maailma ühest senikäsitlemata tahust - kohanimed jms on muidugi tutavad, kuid tegelased täiesti uued. Kangelannad on omamoodi vahetee Abercrombie senistele juhtivatele naistegelastele ehk metslaste ja õukonnadaamide vahele.

“Shev didn’t know, after all the shit had been done to her, why she still felt the need to do small kindnesses. Maybe because of all the shit that had been done to her. Maybe there was some stubborn stone in her, like the stone in a date, that refused to let all the shit that had been done to her make her into shit.” (lk 26-27)

Kommentaare ei ole: