25 august, 2017

Kobo Abe „Neljas jääaeg“, Perioodika, 1966.

See peaks olema siis teine Agu Sisaski tõlge ja ühtlasi ka teine raamat üldse, mis jaapani keelest otse eesti keelde tõlgitud.

Kui aus olla, siis „Neljas jääaeg“ ei olnud just kõige meeldivam lugemine. Järjest süngemaks kiskuv paranoiakas, kus ilmneb inimese hädisem ja viletsam pool ning lisaks selgub ka apokalüptiline paratamatus. Aga teisest küljest olid need samad omadused muidugi ka vaimustavad.

***
„Kui õige sõidaksime ülehomme, pühapäeval, randa?“
„Jah, kui homme komisjonis kõik korda saab.“
„Josio ei jõua lihtsalt ära oodata ...“
Muljusin hingepõhjas puruks midagi, mis oli habras kui munakoor, ja väljusin. Ei, ma pole mingi lihasuretaja, need munakoored on lihtsalt tõepoolest liiga haprad. Kui mina püüaksingi neid säästa, siis lömastaks nad keegi võhivõõras.
***

Filosofeeritakse ka tuleviku ja selle ennustamise ümber (romaani keskseks teemaks on tulevikuennustamise masin), kerkib üles ka looja ja loodu suhe. Ning mida arvata sellest, kui sinu kõrvaldamise otsuse on teinud ennustusmasinal simuleeritud versioon sinust endast, kes on teadlik ennustusest enda (ehk siis sinu) käitumise kohta tulevikus. Huvitavaks mõtteharjutuseks on ka „vägivaldse ellujätmise“ kontsept.

***
„Sinu arvates peab siis aborti tegema?“
„Ma ei arva midagi. Ütlesin, et tee, nagu ise arvad.“
/.../
„Kui Joriki ütles, nagu võiks mu lapsest saada allveeinimene, puistas see mu ülbuse ainsa hetkega põrmuks. Minu laps, kes poleks tohtinud sündida, põrnitses mulle vetesügavusest liikumatul pilgul otsa... /.../ Naine närib meie elupäevade lõpuni mu kallal oma lapse, vägivaldselt ellujäetud lapse viirastusega ...“
***

Kui enamikku maismaast ähvardab vältimatult saabuv üleujutus, kõlab allveetsivilisatsiooni loomine mõistliku ellujäämisplaanina inimkonnale, aga teisest küljest on see ka midagi uut ja eraldiseisvat. Inimene praegusel kujul on ikkagi määratud hääbuma... kuidas siis seda kõike võtta ja mis on inimese ja tsivilisatsiooni juures just see, mille säilimine ja edasikestmine oleks asja olemuse seisukohast kõige määravam? 

Kommentaare ei ole: