24 august, 2017

Triin Soomets - Targa ja rumala jutud (2017)

Kui ma esmakordselt paari teksti lugesin, tekitasid need millegipärast ärritust, kuna ei osanud neid mingisse konteksti paigutada. Soometsa tänapäevamüütilised lood on ehk samas paadis Koffi saja rahva lugudega - kui Koff pakub võimalusi, siis Soomets nägemusi. Ehk Koffi võimalused on teravamad, kuid Soometsa nägemused sügavamad - need on lahti kirjutatud, enamat kui Koffi lühikokkuvõtted. Soomets jutustab näilisest ja keerdunud tegelikkusest (nt “Kuidas leida armastust”), justkui arhetüüpide kobamine. Eks siin tekib kerge paralleel Krulli triksteri- ja munateooriatega (ma pole küll lugenud Krulli loomislaule, ehk need on lähedasemad Soometsa tähendusjuttudele).

Raamat kannab, teatud kõhklusega laenutasin selle raamatukogust, aga kui lugema asusin, moodustus algelementidest niisugune maailm, mille üle võib mõtiskleda või kogeda nostalgiat või tunda mõrkjat äratundmisrõõmu (eks siin leidub tekste, mida võib aduda ühiskonnakriitiliselt).

Mathura kirjastus Allikaäärne jätkab kvaliteetkirjanduse väljastamist, kui eelmisel aastal leidis mitmeid lugejaid Mathura enda lühiromaan, siis varasemast soovitaks Tutuola pöörast questi, mis on vägagi erinev Soometsa ja Mathura proosaraamatutest.

Kommentaare ei ole: