Kui viimase kümnendi on Tänav kirjutanud üsna tõsiseid tekste ja romaane (viimati vast “Surmakarva” oli võrratu splätter (muidugi eksisin, vahepeal on ununenud “Õnne ja õnnetuse valitseja”), siis selle looga on ta tagasi pöördunud noorpõlve vallatuste juurde - ja vahelduseks on see igati tore.
Niisiis lööv lugu ühest kaabakate perest, kes elavad kaabakate universumis. Neil tekib kokkupõrge ühe tähtedevahelise korporatsiooniga, sest tütar häkkis nende võrku, et emale näpata kehamodifikatsioone. Korporatsioonile selline äriasjadesse sekkumine muidugi ei meeldi ning nad lukustavad tütre ta enda ajju. Seepeale siis kaabakate pere ühendab jõud, et tütar või õde päästa.
Saab siis nalja, nii nabaalust kui jalaga tagumikku - ühesõnaga, ülemeelik värk. Igasugu kübervärgid ja muidutöllid, tähesüsteemide vahelised reisid on uus reaalsus jne. Muidugi, võibolla on minust ebaõiglane lugeda Tänavi teksti vaid meelelahutuslikus võtmes, aga veidi raske on kinni hakata tõsisematest teemadest - et kas peaks arutlema näiteks transhumaansuse teemadel? Noh, ehk keegi soovib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar